See lause tuleb paljudel üle huulte, kui hakkan rääkima sellest, et sõitsin teise riiki selleks, et ärgata kell 2:10 ja startida kell 4 hommikul 300km rattasõidule. Samas see kulunud lause toimib ka endiselt: normaalne ongi igav! :) Ja selliseid sündmusi on alati tore ka hiljem kamina ees meenutada. Aga nüüd sõidust veidi pikemalt. Mecklenburger Seen Runde 300
Jälle 300?Kes mu toimetusi varasemalt jälginud, siis see teab, et 300km ja rohkem olen varasemalt sõitnud 6. korral. Seega olen teadlik, mis tähendab pikk sõit rattaseljas. Kuigi 300km minu jaoks ei kõla teab mis väljakutsena, siis startimine kell 4 hommikul (või öösel) küll. Varasemalt olen kõige varem alustanud sõitu vist ca 6 paiku hommikul (ja seda enamasti hommikuveeremise nime all). Ja lisaks eelnevale pole ma varem Saksamaal sõitnud, nii et seegi oli huvitav. Ööd on meil mustadKell 2:10 ärgates on väljas kottpime. Unetunde tuli 3,5 ja sedagi väga rahutult. Kiirelt toimetused ja hotellist tuld. Ööbime stardikeskusest ca pooletunni sõidu kaugusel, seega pidime sellevõrra varem ärkama. Stardipaika jõudes käib sagimine ööpimeduses. Pole varem vist hommikut söönud kell 3:30, aga ükskord on ikka esimene kord. Menüüs kohv, võiku ja müsli. Kuna starditakse lainetena, siis hirmsaid masse kell 4 stardijoone taga pole. StartKell saab 4 ja lastakse rajale. Rattal tuled peal, muidu suurt palju ei näekski. Külm on: sõidu esimesel tunnil langeb temp kohati 4 kraadini. Veidi kirun end, et kingakatted koju olen unustanud, sest varbad hakkavad külmetama. Aga muidu alussärk, sõidusärk, vest ja kilekas hoiavad rindkere soojas (jah, kilekas ei hinga, aga sõidu alguseks ajas asja ära). Punt on päris optimistlikult meelestatud, aga tempo suhtes pigem ettevaatlik. Aga teele ilmuvaid tõuse võtame pigem rõõmuga, sest siis saab pisut sooja. Kuigi alguses on üllatus, et üldse tõuse on: "Pidi ju flat olema" kostub paljude huultelt. Olgu ääremärkusena öeldud, et selle pika distantsi peale kogunes ligi 1900 tõusumeetri tegelikult. Päike tõusebPäikesetõusule eelnev aeg on üks päeva ilusamaid, samuti tõus ise. Olles elus neid lugematu kord jäädvustanud, pole ma aga neist ikkagi siiani väsinud. Veidike viskas värve taevasse ja siis varsti hakkasid esimesed kiired meie selgasid soojendama. Kaunis kaunis, korraldaja poolt mõned klõpsud: Rikkalikud TP-dOleme vaimustunud toidupunktides pakutavast. Nii soolaseid vorstivõikusid, kohvi kui ka magusat leidub laual. Ma ei ole harjunud võistluste ajal kohvi ega teed jooma, AGA kuna ma sõidan seda võistlust pigem kui ühte pikka sõitu ja jahe on, siis kulub kuum jook ära. Kohv on üllatavalt hea muideks. Eelviimases TP-s pakutakse puuvilja kausse, mis sel hetkel kuidagi eriti hästi maitsevad. Ja pealegi olen ma kõige sellest eest maksnud :D Tee kvaliteedistValdavalt on teed siidsiledad, kuid sekka on pandud ka nn läti teid, kus pead hambaid kinni hoidma, et need suust ei lendaks ja et rattaga august läbi ei sõida, sest sinna muidu tervenisti kaodki nagu muu mateeria musta auku. Üldjuhul on rajamärgistus hea, kuid mõned kohad tekitavad küsimusi. Näiteks GPS track erines päris rajast veidi, õnneks ära ei eksinud. Esimesed 100 vs viimased 100Kes vähegi pikki sõite on sõitnud, siis teab, et esimesed 100km lähevad kiirelt. Meil pigem jutustades, päikesetõusu nautides ja külma kirudes. Keskmised 100 on nagu on ja viimased 100 on pigem keerulisemad. Seda seegi kord. Olles meie grupi üks veduritest, siis sai aega veedetud sadulas näiteks võimsust jälgides, et tagumisi sõitjaid ära ei küpsetaks. Mida sõit lõpu poole, seda vähemaks sai riideid võetud. Temp keris lõpuks 19 peale ja nii sai lühikeses vormis viimastele piltidele jäädud. Ca pool tundi enne lõppu läksin grupist oma teed, et natukene jalga tühjaks vajutada (seepärast ka sel fotol üksi). Eelviimastel kilomeetritel üksi vastutuult ülesmäge pressides ma veidi kahetsesin otsust, aga õnneks see mõte läks sama kiiresti kui tuli :D Õnnelikult finišisAega läks, aga asja sai. Kui täpsem olla, siis ca 11,5h oli liikumisaeg + siis TP-des kulunud aeg. Esikolmikusse seekord ei mahtunud :D (aga see eest medal, diplom ja külm alko-vaba õlu). Erilisi ekstreemsusi rajal ei toimunud, aga nagu pika sõiduga ikka, siis keha jääb ikka vahepeal kangeks jms :) Tänud Urve, Kristiina, Mario, Peeter, Monika ja Aivar hea seltskonna eest! :) Kokku startis sel võistlusel 5000 harrastajat, aga kuna start toimus lainetena, siis väga suuri gruppe maanteel ei tekkinud. Millal uuesti?MSR 300 oli mõnus sõit, aga uuesti seda ei viitsiks sõita. Esiteks seepärast, et sinna kohale saamine pole teab mugav (seejuures "tänan" südamest Saksa ICE ronge) ja teiseks, et maailmas on nii palju põnevaid sõite, millest võiks osa võtta.
Järgmiste kordadeni!
0 Comments
Leave a Reply. |
EerikElus peab olema põnevust ja emotsiooni. Mina olen selle leidnud rattaspordist. Selles blogis avaldan muljeid oma sportlikest pingutustest. Varasemad postitused
July 2023
|