Jalgrattad, 3 päeva, ca 500 km ja muhe seltskond – nende sõnadega saab lühidalt kokkuvõtta Kevadklassiku ürituse formaati. 4. KevadklassikEsimesel Passion For Adventure'i korraldatud Kevadklassikul osalesin aastal 2016. Facebookis silma jäänud ürituse reklaamisin nii nalja viluks välja Evgenile ("näe, mingid hullud lähevad sõidavad 3 päevaga 500 km"). Kuna aga Evgenile erinevad hullused meeldivad rääkis ta mu pehmeks ning nii me seal reede hommikul Järve Selveri parklas kohal olime. Mulle on saared emotsionaalselt olulised, seetõttu oli tore, et rada just seekord mööda Tallinnast Hiiumaale ja Saaremaale viis. Facebooki seinale läksid siis kirja järgnevad read: "Tour2France eestvedamisel sai läbitud 3 päevaga Läänemaa, Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu ehk kokku 580km (isiklik kolme päeva rekord). Nädalavahetus täis päikest, head seltskonda ja kevadist loodust ning sai jalga treenida ka peagi toimuvaks Tartu Rattaralliks. Emotsiooni on raske sõnadesse panna :)" Nüüd siis oli au osaleda minu jaoks juba järjekorras 4. Kevadklassikul (kokku on neid Eestis toiminud juba 6 korda). Sellele üritusele ei ole enam tegelikult vaja reklaami teha, kohad täituvad sama kiirest kui Etape du Tour'l. Poole päevaga olid kõik 50 kohta bronnitud. Kolmepäevane teekond (17 - 19 mai) viis meid Viljandisse, sealt Voorele ja siis tagasi Tallinna: Kinni makstud ilmKui reede hommikul Järve Selveri parklasse jõudsin (tavaline stardikoht Kevadklassikutel), siis oli seal märgata juba tuttavaid nägusid. Lisandunud oli ka palju uusi, kellega pole olnud au kohtuda. Vastavalt keskmisele kiirusele moodustati kolm gruppi. Valdavalt olid grupid juba eelnevalt komplekteeritud. Otsustasin sel korral sõita siis kiireimas Vidriku grupis (Vidrik ei lubanud mul mujal tiksuda :D ). Tundub, et Kevadklassiku osalustasu sisse on arvestatud ka hea ilma tasu, sest kuidas muidu on võimalik seda seletada, et järjekordselt oli meil sõiduks über-hea suveilm ja soodne tuul. Saateauto roolis oli taas Rando, kes oli meile väga head söögi/joogipunktid üles seadnud. Endal tuleb lihtsalt rattaga sõita ja siis peatuses süüa/juua - ühesõnaga ideaalne korraldus :) Kiiresti mööduv aegKolm päeva möödusid lennates. Vana eestlanegi ju ütles, et times flies when you're having fun! (või oli see vana inglane siis). Viljandis tegime laupäeva hommikul värskete nägudega grupipildi: Voorel oli meid üllatamas välibassein, kus end sõidu järgselt jahutada sai: Selliste kolmepäevaste sõitude juures on oluline, kuidas sa õhtul taastud. Näiteks elu on õpetanud mind, et liigselt saunas istumine võib järgmisel päevadel karuteene osutuda ehk jalg on makaron all. Seega korralik söök, kerge saun, jahutamine basseinis. TarkuseteradInimene õpib terve elu ja on asju, mida peab endale ka regulaarselt meelde tuletama. Nii on ka sellest Kevadklassikult üht koma teist kõrva taha panna:
Tuleb järgmist Kevadlassikut oodataTäpselt selline emotsioon pärast Kevadlassiku läbi saamist. Ja see emotsioon on Kevadklassikut läbinute seas valdav.
Nii et kallid Kevadklassiku korraldajad, ärge kunagi lõpetage selle ürituse korraldamist ;)
0 Comments
|
EerikElus peab olema põnevust ja emotsiooni. Mina olen selle leidnud rattaspordist. Selles blogis avaldan muljeid oma sportlikest pingutustest. Varasemad postitused
July 2023
|