Võimas, raske, äge... ning kõik muud omadussõnad ja ainult ülivõrdes. Ainult nii saaks iseloomustada seda nädalat Alpides. Kui nüüd üdini aus olla, siis neid emotsioone peab seedima veel tükk aega, et saada aru, millega siis õigupoolest hakkama saadi. Kui eelmises blogipostituses rääkisin, mis mind ees ootab, siis nüüd saan teile kirjeldada, kuidas see asi siis ikkagi tegelikult välja nägi ja palju see vastas minu ootustele/ kartustele. Kogu tripp algas 3. juuli lennuga Tallinnast Milanosse: Veidi hilinenud väljalend tähendas seda, et jõuame Milanosse peale südaööd. Boonuseks saime nautida lennukist ilusat loojangut. Järgmise päeval oli Milanost väljasõit alles õnneks kell 10, seega vajalikud unetunnid tulid vaatamata hilisele maandumisele täis. L'Etape du Tour Special (Milano-Torino) 1. päevKolmapäeva hommikul olime me kõik 11 tahtmist täis alustada oma teekonda Annecy poole, kus toimub L'Etape du Tour start. Lisaks saatebussiga veel kaks meie tiimi liiget, kes vajadusel meid aidata saavad. Ees ootas 165km pikkune teekond Torinosse. Õhutemperatuur tõusis tund tunnilt ning sõidu keskmine oli 30 kraadi + kõrvetav päike. Isegi mina, kes ma kuumust päris hästi kannatan, märkasin, et pulss oli tavapärasest kõrgem ja vett/spordijooki kulus liitritena. Peatustel pakutud külm Coca oli kui rusikas silma auku :) Teekond oli suhteliselt lame, ainult 670 tõusumeetrit ja ühtegi suurt tõusu meile ette ei jäänud: Torinosse sissesõit kujunes parajaks vigursõiduks, kuna oli tipptund ja teed küllaltki augulised ning lisaks ka trammirööpad, mis meil ka ühe ratturi korraks sadulast maha tõmbasid, kuid õnneks päädis see vaid sõitja ehmatusega. Hotelli jõudes olime rohkem vist väsinud sellest kuumusest kui sõidust endast. Sõiduajaks kujunes 5h45min, millele lisandusid söögipausid. Kaloreid sai hakkama pandud tagasihoidlikult 2900. Torinos tuli üllatus, et õhtusööki saab alles alates kella 7. Seega jalutasime edasi-tagasi, kuni kell täis sai ja näljased mehed endale pastad/pitsad ette said. Kuna väljas oli soe (ka hilisõhtul üle 25), siis otsustasin veidi kõndida ja tutvuda linna vaatamisväärsustega. Nii repliigi korras olgu öeldud, et kõndisin maha 6km, mis üllatuslikult pärast päeva ratta seljas polnudki teab mis raske. Pärast pikka väsitavat päeva võib ühe väikese šoksitüki endale ikka lubada ju :) |
EerikElus peab olema põnevust ja emotsiooni. Mina olen selle leidnud rattaspordist. Selles blogis avaldan muljeid oma sportlikest pingutustest. Varasemad postitused
July 2023
|